Kuidas 200 euroga Facebookis edukalt turundada?
Oleme selle teemaga ise väga palju kokku puutunud nii oma äris kui ka Facebooki koolitusel – kohtunud ettevõtjatega ja kuulnud nende murekohtadest. Esile tuleb tendents, et ettevõtted püüavad oma turundustegevused ära mahutada just 200-eurose eelarve sisse. See on igati loogiline ja tehtav – ka meie alustasime Boost Yourselfi turundamist just sellise summaga.
Esimesena tulekski mõista, et kõige keerulisem on turunduses edu saavutada siis, kui sul üldse eelarvet ei ole.
Turundus nõuab raha
Ka Google’is ei saa reklaami teha 0 euro eest. Kui panna natuke raha ühte kanalisse, natuke teise, siis kokkuvõttes tulebki juba päris hea tervik.
Kindlasti tuleb seda vaadata investeeringu, mitte kuluna – kui sa paned raha sisse, siis suure tõenäosusega saad sealt ka midagi vastu.
Kuula Nullist podcastist või loe edasi…
Miks just 200 eurot?
Toome kohe ühe näite. Mu hea sõbranna peab Kuressaares kohvikut, mis on avatud vaid suvel.
Tal on Facebook ja Instagram umbes 1000 jälgijaga. Enamikul ajast ei ole neis kanalites väga aktiivne elu. Suvel aga on vaja aktiivsust tõsta, mida on ainult kohaliku, peamiselt Kuressaares elava fännibaasiga keeruline teha.
Häda ongi sellest, et kui ta midagi Facebooki või Instagrami postitab, näevadki seda vaid need, kes on tema lehte jälgima hakanud (ja tegelikult ka neist mitte kõik, vaid ainult 10-20 protsenti).
Tegelikult ei tähenda fännide arv suures pildis eriti midagi. Me ei ole oma Facebooki lehe juhtimisel kunagi keskendunud fännide arvu kasvatamisele. Loomulikult mingi baas võiks olla – 1000 on täiesti piisav –, et inimestel tekiks ettevõtte vastu usaldus.
Antud kohviku puhul võtsimegi strateegiaks jõuda nende inimesteni, kes külastavad Kuressaaret just suvel, aga kes võib-olla ise kohvikut üles ei leia.
Tegime Facebooki lihtsa, konkreetse ning ilusate piltidega reklaami (millega on tegu, mida pakutakse, kus asub, mille poolest eriline). Facebooki reklaamihaldurist saab reklaami suunata, kinnitades kaardil mingi asukoha (Kuressaare) ja määrates raadiuse (nt 3-5 km). Kõik inimesed, kes sellesse raadiusse satuvad, näevadki automaatselt seda reklaami.
Inimene ei pea hakkama selle reklaami nägemiseks ei Facebooki lehe ega Instagrami konto jälgijaks.
Ühe Facebooki reklaami selliselt enda kasuks tööle panemine ei nõua tegelikult üldse palju raha. Antud juhul oli eelarveks u 150-200 eurot, mille eest sai nii eesti- kui ka ingliskeelse reklaami. Facebooki postitusi võib ka muidugi edasi teha, et fännid saaksid su tegemistele kaasa elada, aga makstud reklaami abil jõuab su sõnum inimesteni 24/7i.
Mis juhtub nende söögikohtadega, kes ei osta endale Facebookis reklaami?
Need söögikohad lihtsalt ootavad ja loodavad, et klient neid ise üles leiaks. Facebooki ajajoonele lihtsalt mingi info postitamine ei ole kuigi suur panustamine.
Muudes kanalites (kohalik raadio, ajaleht) saab 200 euro eest üsna vähe kajastust – su üks reklaam, üks sõnum ilmub ühe korra ja ongi kõik. Facebookis saab aga 200 euro eest reklaami teha 30 päeva. Kõnealuse kohviku puhul jõudis see reklaam iga päev umbkaudu 2000-3000 inimeseni.
Palju see siis üksipulgi lahti võttes maksab?
Kui sinu eesmärgiks on lihtsalt oma sõnumi edastamine (mitte meiliaadresside kogumine, kodulehele suunamine vms), siis hind on väga odav: u 2 eurot 1000 näitamise kohta.
Maksime 1-2 eurot 1000 näitamise eest
Me jõudsime 10 000 näitamiseni (ehk inimeseni) esimese 5 päeva jooksul vaid 16,80 euro eest – ja seda nii Facebookis kui ka Instagramis. Tegelikult ei ole Instagrami konto alati vajalik. Pidev sisu tootmine ja muu loomingulise töö (fotod, tekstid) tegemine eri kanalite jaoks nõuab väga palju pingutust, mis ei pruugi mingit erilist tulemust anda. Instagrami orgaaniline levi on viimasel ajal hoopis kukkunud.
Sama süsteem kehtib ka väikeettevõtete puhul, kes müüvad tooteid. Oluline on teha end massi sees kas või korra nähtavaks, mitte loota vaid juhuslike postituste peale. See on oluline ka lokaalsete äride puhul, olgu selleks ilusalong, pood vm. Inimesed liiguvad pidevalt ringi ja nähtav olemine on iseäranis oluline, kui sa proovid jõuda inimesteni, kes tulevad väljastpoolt sinu kodukohta. Samas tuleb oma äriga pildil olla ka kohalike inimeste jaoks – et nad teaksid, mida ja kus sa teed.
Milliste konkreetsete tegevuste vahel tuleks see 200 eurot ära jagada?
Väiksemas kohas võib päeva eelarve olla paar eurot. Alustada võiks sellega, et teha üks reklaam valmis ning panna see umbes nädalaks jooksma (nt 2-5 euro eest päevas).
Selle aja jooksul saab jälgida, kuidas inimesed reklaamile reageerivad (kas tuleb kaasaelamist, laike jne). Seejärel võiks teha teise reklaami veel ning testida ka seda.
Teine võimalus on seada päeva eelarveks nt 5 eurot ja teha selle eest 5 erinevat reklaami (nt kui sul on eri tooted, sihtgrupid, sõnumid). Sellisel juhul on iga reklaami hinnaks 1 euro. Reklaami võiks suunata samas sihtkohas samale sihtrühmale (aga ei pea olema asukohapõhine).
Kui vaatame 200-eurost eelarvet e-poe või teenusepakkuja kontekstis ja seame eesmärgiks kodulehele liikluse saamise, siis kuidas seal eelarvet jagada liikluse toomise ning järelturunduse vahel?
Kui eesmärgiks on kodulehele liikluse suunamine, siis sobib alustada nt 5 euroga. Kui reklaam toimib hästi, siis võiks eelarve tõsta 10 euro peale. Tegutseda võiks samamoodi ehk esimese sammuna teha reklaam valmis. Edasi oleneb kliki hinnast: kui sul on hea reklaam ehk hea pealkiri ning pakkumine, mis on suunatud võimalikult hästi ehk ideaalsele sihtrühmale, siis seda odavam on kliki hind ehk seda rohkem klikke selle raha eest saad.
Mingi osa eelarvest (nt 50 eurot) võiks kindlasti panna järelturundusse. Näiteks sean fookusse mingi kindla toote/kategooria/teenuse, kuhu inimese suunan. Kodulehel teeb minu soovitud tegevuse (registreerib/ostab) umbes paar protsenti inimestest. Ülejäänutele, kes kodulehte külastasid, aga ei viinud tegevust lõpuni, teekski Facebookis järelturundust näiteks Pixli abil.
Kui uurida investeeringu tasuvust (Facebooki reklaamihalduris: Return on Advertising Spend), siis n-ö külma publiku tasuvust saab e-poe või teenusepakkuja puhul päris hästi mõõta. Mida nende numbrite kohta täpsemalt teadma peaks?
Kui reklaam suunatakse inimestele, kes ei ole sinust varem midagi kuulnud ehk reklaam ringleb üldiselt Facebookis ilma konkreetsema eesmärgita, siis läheb see üsna kalliks. E-poe puhul näeb kohe väärtust ehk kui palju sa ise oled panustanud ja mis summa oled vastu saanud. Facebooki Pixel arvestab neid tulemusi väga täpselt.
Kui reklaam on suunatud külmale publikule, siis jääb hind 2-3 euro kanti (ehk 1 euro sisse, 2-3 tagasi). Taasturundus on see koht, kus Return on Ad Spend tõuseb. Lihtne loogika: inimesed juba teavad ja usaldavad sind, mistõttu tuleb ka tehing kergemini. Sellisel juhul tõuseb Return on Ad Spend juba 6-10 euro peale. Kui e-poes tulevad lisaks mingid pakkumised, siis kindlasti võib näha ka selliseid numbreid nagu 30-50. Minu rekord on olnud 103. Ehk 1 euro panin sisse ja 103 sain tagasi. Siis oli reklaam suunatud 30 päeva kodulehe külastajatele ning käimas oli 24h kampaania. 10 eurot panin sisse ning selle tasuvus oli 100-kordne.
Turunduses on lihtne loogika: kui paned sisse 10 protsenti ehk 200 eurot, siis võiks vastu saada enam-vähem 2000 eurot. Alguses on kindlasti katsetamist nii summade kui ka reklaami sisuga, ent edaspidi võiks investeering proportsionaalselt juba kasvada.
Umbes 10 protsenti on see summa, mida võiks olla valmis Facebooki vm turunduskanalitesse panema, et üleüldse inimeste ning müügitulemusteni jõuda. Eriti kui tegemist on alustava ettevõttega.
Oluline on teha valik. Ka meie ütlesime paljudest muudest turunduskanalitest ära just seetõttu, et valisime raha suunamise Facebooki. Me teadsime kogu aeg, palju me käivet tagasi teenisime ja kui suur oli liiklus kodulehele. Traditsiooniliste reklaamikanalite puhul ei oska kunagi täpselt öelda, palju investeering sulle tagasi toob.
Lisaks sellele on Facebook kogu süsteemi väga lihtsaks teinud. Tuleb vaid seadistada Facebook Pixel ja conversion’id, mille abil on juba väga lihtne teha taasturundust ning mõõta tulemusi. Alati ei pea ka conversion’it tegema (nt eespool toodud kohviku puhul), aga siis saab mõõta seda, kui paljude inimesteni su sõnum jõudis ja muidugi ka seda, kui palju (uusi) inimesi kohvikusse jõudis. Kui aga söögikohal on olemas koduleht, kus saab lauda broneerida, siis üks 32-sendine klikk võib tuua kasumi 50-eurose arve näol. Kindlasti tasub neid tööriistu kasutada e-poe puhul.
Toidukohtade puhul saab eristada ka ettevõtteid, kes on orienteeritud kas hommiku-, lõuna- või õhtusöögile. Kuidas seda saaks ära kasutada?
Facebookis on väga hea võimalus nimega Ad Scheduling, tänu millele saab lisaks asukohale, sihtrühmale ja eelarvele valida ka reklaami näitamise aja (nt õhtusöögile orienteeritud toidukoht saab näidata reklaami kell 15-19). See hoiab oluliselt kokku eelarvet ning aitab koostada ka selge sõnumi.
Üks suuremaid vigu, mida tehakse, on üldistamine: ei mõelda läbi, kellele ning kus reklaami näidatakse. Vanuseks 18-65 ning kõik reklaamid kõigile – nii on raske õigete inimesteni õige sõnumiga jõuda.
Kui võrrelda Facebooki reklaamihaldurit ja boost post nuppu, siis viimasega ei ole tegelikult suurt edu loota. Esiteks on selle võimalused väga piiratud, teiseks ei ole tulemustest enamasti mingit ülevaadet, kolmandaks saab esile tõsta vaid neid reklaame, mis sa varasemalt oled teinud. Alguses võib muidugi ka boost’i katsetada ja tõsta esile populaarseid postitusi, ent süsteemne turundus toimib siiski Facebooki reklaamihalduri abil.
Alustav ettevõtja peaks esimesel aastal ikkagi ise oma diilid lukku lööma, mis tähendab ka väga head ülevaadet Facebooki turundusest. Kui palju üldse on praegu turul häid Facebookis turundajaid?
Kuna üldiselt on tegu siiski suhteliselt uute reklaamikanalitega, siis silmapaistvaid tegijaid on pigem vähe. Seepärast ongi oluline – ükskõik, kas tegu on suure või väikese ettevõttega –, et turunduse eest vastutav inimene tunneks neid tööriistu või otsiks inimese, kellelt abi küsida. Turundus ja müük – sellest sõltub ju tegelikult kõik!
200-eurose eelarve puhul pole mõtet veel eraldi turundajat palgata.
Välise abi otsimise asemel võib ettevõttesiseselt kellegi hoopis välja koolitada.
See tagab ka kiire ning efektiivse infovahetuse ja tegutsemise. Isegi 1000-eurose kuueelarvega majandamine ei nõua igapäevast tööd. Iga päev võiks muidugi jälgida, mis seal toimub ja lisada uusi reklaame, ent hästi üles ehitatud süsteem tegutseb ise.
Lisaks tunned sina ettevõtte juhina oma toodet/teenust kõige paremini ning oskad sellest inimestele ka kõige paremini rääkida.
Reklaami ülesehitamisel on tehniline pool kõigest üks osa – sama oluline on ka reklaami pealkiri, selles sisalduv pakkumine ja koduleht, kuhu suunatakse. Siin tuleb mängu oskus tutvustada oma toodet inimesele nii, et ta tunneb, et see on temale mõeldud.
Tõin eduka Facebooki reklaami elemendid eraldi välja, et paremini mõista, kui olulist rolli igaüks neist mängib.
2020 uus strateegia on 20% postitused ja 80% reklaamid
Katseta kasvõi ühe reklaamiga (selleks võib olla telefoniga tehtud pilt, lühike videoklipp, meeldetuletus vms). Isegi 100-eurone investeering võib teenida end mitmekordselt tagasi.
Aga ainult siis, kui oled valmis proovima…
PS. Millal iganes sul aega ja võimalust on, siis ootame sind koolitusele: Kuidas edukalt turundada Facebookis ja Instagramis
Aitame sul kiiremini tulemusi saavutada ning hoiame kokku aega ja raha, mis kulub sul muidu ise leiutamisele ja katsetamisele.
Sven Nuum ja Teet Torim
